Bullterjerid on mängulised ja armastavad, kuid nad võivad olla ka vallatu ja pisut kangekaelsed. Nad on tugevad, elavad ja võivad muutuda agressiivseks, kui nad ei saa noorena sobivat koolitust ja sotsialiseerumist.
Seltskondliku ja hästi käituva bullterjeri kasvatamisel peaksite regulaarse treeningu kõrval pidama tõhusat treenimist üheks olulisemaks elemendiks. Üldiselt reageerib see tõug samadele koolitustehnikatele nagu teised tõud, kuid selle kangekaelsus ja mängulisus tähendavad, et peate olema väga järjekindel ning eduka väljaõppe tagamiseks peaksite kasutama positiivseid tugevdamistehnikaid.
Allpool on 10 näpunäidet, mis aitavad oma bullterjerit treenida, et sellest saaks positiivne pereliige.
10 nõuannet bullterjeri treenimiseks
1. Alusta noorelt
Treening peaks algama kohe, kui saad oma Bullterjeri koju, olgu ta siis 2 kuud või 2 aastat vana. Koeri on lihtsam koolitada, kui nad on veel kutsikad ning selles vanuses õpetatavad võtted ja käsud jäävad koera juurde seniks, kuni jätkate nende rakendamist. Veelgi enam, see harjub koera ka treeningutega, et ta käituks tõenäolisem alt ja võtaks hiljem teie treeningtehnikaid kasutusele.
2. Suhtlemine
Lisaks noorelt treenima hakkamisele, peate alustama ka oma kutsikaga suhtlemist. Sotsialiseerimine tähendab koera tutvustamist uutesse olukordadesse ning võimalikult paljudele inimrühmadele ja tüüpidele ning loomadele. Kuigi see ei pruugi olla koolitus, selles mõttes, et te ei treeni neid konkreetsete käskudega, aklimatiseerite nad igapäevaste olukordadega, millega nad kogu elu jooksul kokku puutuvad. Nad õpivad, kuidas käituda, ja õpivad, et uusi olukordi ei tasu karta.
3. Seadke kodukoolituse ajakava
Üks esimesi asju, mida soovite kutsikaks treenida, on kodutreening. Esialgu juhtub õnnetusi ja peate olema valmis pistma ja kakat korjama ilma vihastamata. Kuid mida varem saate oma koera kodus koolitada, seda parem on see kõigile. Seadke võimalikult kiiresti paika jalutus- ja söötmisgraafik ning järgige seda võimalikult täpselt. Üldiselt peaksite koeraga jalutama tõustes ja vahetult enne magamaminekut. Samuti peaksite laskma neil varsti pärast söömist oma äri ajama. Mida järjekindlam te nende ajastustega olete, seda tõenäolisem alt õpib teie koer õues nutma ja kakama.
4. Harjutage neid üksi olema
Bullterjerid võivad kogeda eraldumisärevust, kui nad on pikaks ajaks üksi jäetud ja kui nad pole sellega harjunud. Ehkki võiksite veeta iga minuti oma uue kutsikaga ja võite olla närvis tema üksi jätmise pärast, peaksite hakkama teda harjuma üksi olema juba noorena. Alustage sellest, et minge ümber kvartali jalutama, jättes kutsika koju. Järk-järgult saate neid pikemaks ajaks üksi jätta.
5. Kasutage positiivset tugevdust
Bullterjerid ei reageeri hästi negatiivsetele treeningvõtetele, kuid nad reageerivad hästi positiivsele tugevdamisele. See tähendab, et kiidate ja premeerite neid soovitavate toimingute ja käskude kuulamise eest. See tähendab ka seda, et te ignoreerite või parandate soovimatuid tegusid, selle asemel, et neid noomida või karistada.
6. Treeni põhikäsklusi
Esialgu keskenduvad treeningud tagasikutsumisele, mis tähendab koera harjumist oma nimega. Samuti peaksite alustama kõige elementaarsemast, kuid kõige olulisemast käsust, milleks on "istu". Kui saate oma koera iga kord käsu peale istuma panna, saate seda kasutada selleks, et takistada tal püsti hüppamast ja paljudel muudel eesmärkidel.
7. Hoidke treeningsessioonid lühikesed
Bullterjerid on mängulised ja vallatu. Nad võivad üsna kiiresti kontsentratsiooni kaotada, eriti kui tegevus, milles nad osalevad, neid tegelikult ei huvita. Hoidke treeningsessioonid lühikesed, eriti alustades. Treeningu edenedes kaotab teie koer suurema tõenäosusega kontsentratsiooni, mis tähendab, et häälestate teda tõhus alt ebaõnnestuma. Saate treeningsessiooni pikkust suurendada, kui nad vananevad ja kui nad kogu protsessiga harjuvad.
8. Esimene harjutus
Veenduge, et teie kakk oleks enne treeningut treenitud, sest tõenäoliselt ei taha ta mängida ja kuulab suurema tõenäosusega. Nad ei tohiks olla nii väsinud, et tahaksid lihts alt pikali heita, vaid piisav alt väsinud, et nad ei taha õue laadida. Bullterjerid vajavad korralikku liikumist, mis võib hõlmata paar mõõdukat kuni pikka jalutuskäiku päevas, aga ka intensiivsemaid treeninguvorme.
9. Ära karju ega kaota kannatust
Bullterjer on üks tõug, kellel ei lähe hästi, kui teda noomitakse või sõimatakse. See reageerib väga hästi kiitusele ja julgustamisele, nii et selle asemel, et koerale midagi valesti teha, peaksite tema käitumist parandama ning seejärel kiitma ja premeerima. Ära karju ega ole agressiivne treeningu või igapäevaelu ajal.
10. Olge järjekindel
Järjepidevus on võtmetähtsusega. Bullterjerid ei ole lollid, kuid mõne keerukama treeningkäskluse ja soovitava tegevuse mõistmiseks võib kuluda palju kordusi. Olge järjekindel, kasutades iga kord samu käske ja samu treeningvõtteid. Kui kasutate erinevaid käsklusi ja tehnikaid, ei tea teie koer tegelikult, mida soovite. Kui teil on majas mitu inimest, proovige kasutada ka samu käske, sest see võib tekitada segadust, kui ütlete kõik erinev alt.
Järeldus
Bullterjerid on mängulised ja energilised. Nad on ka armastavad ja on suurepärased lemmikloomad, kuid nad vajavad varajast suhtlemist ja järjepidevat koolitust, et nad saaksid mõistlikeks ja terviklikeks pereliikmeteks. Alustage, kui nad on noored, määrake ajakava ja järgige oma positiivset tugevdamistreeningut ja aja jooksul saate Bullterjeri, kes teab, kuidas käituda ja kuulab teie käske.
